Üks lahkumise lugu

     Panen siia ühe loo, mis mind täna vapustas.
     Mul oli üks tuttav egiptlane, abielus, neil on 2 tütart, 1-ja 5-aastane. Mees töötab bawabina (uksehoidja-koristaja-turvamees, paremini ei oska eestikeeles öelda, kes on egiptuses käinud, siis teab, et pea igal majal on oma bawab). Nad on väga vaesed, elasid poolikus majas, all garaazhis, mille siis enda jaoks sisse seadsid, kõik eluks vajalik oli seal olemas. Kuna seal majas inimesi ei ela, siis arvata on, et palk on seal pea olematu. Aga mees on tubli, üritab kõrvalt lisa teenida, vahepeal töötas tuk-tuki juhina. Hooliv, tegeleb palju lastega, mängib nendega, suuremat tütart pidevalt võttis kaasa igale poole.
     Ühel päeval kadus ta naine ära. Mees teatas sellest politseisse ja hakkas ise oma naist otsima, küsitles kõiki tuttavaid ja naabreid. Tuli välja, et naisel oli juba mõnda aega olnud kõrvalsuhe ühe noormehega. Ja tolle sama noormehega põgenes ta ära, võttis kaasa oma väiksema tütre, suurema jättis maha isa hooleks. Mees leidis üles korteri, kus nad alguses elasid, teisel pool Kairot vaesterajoonis. Aga sealt nad lahkusid, teadmata suunas. Siiamaani pole õnnestunud neid leida.
     Miks see naine ei palunud oma mehelt lahutust? vaid otsustas salaja ära joosta?
     Uue mehega tal pole võimalik abielluda, ilma abieluta jälle on väga riskantne koos elada. Nii või naa ootab teda vangistus, kui ta üldse ellu jäetakse. Nad on mõlemad pärit Ülem-Egiptusest, seal on neil väga selged eriti karmid traditsioonid.
     Millegipärast on mul kahju sellest naisest. Ma ei tea, mis teda viis sellise meeleheitliku teoni, mida ta mõtles või kas üldse mõtles...

     Panin selle loo ka inglise keeles kirja egiptuse foorumisse kids in egypt . Kes Egiptuse elab ja huvi on, kutsun kõiki liituma selle uue foorumiga.

Artikkel "Postimehes"

Sain ka oma viis minutit kuulsust, haha.
Peale pea pooletunnist vestlust pandi artiklisse ainult 1 lause! Ju ma siis midagi muud tarka ei öelnud haha

http://www.postimees.ee/?id=387225
Kui Egiptuses üldse midagi odavat on, siis on need inimesed, ütlevad Egiptuses elavad eestlased. Rahvas nõuab muutust, mille nad eile president Hosni Mubaraki tagasiastumisega ka said. Kuid kas rahvas ise on valmis muutuma, uuris Mikk Salu Egiptuse eestlastelt....

Tahrir täna

     Käisime täna siis ka lastega Tahriri väljakul vaatamas, kuidas egiptlased pidutsevad. Selliseid vaatajaid oli sinna väga palju tulnud, kõik jalutasid rahulikult ringi ja pildistasid kõike, mis ette juhtus.
     Metroo peatus oli seal veel suletud, kõndisime Opera peatusest üle silla Tahririni. Minu taga üks vana mees ütles, et oi kui tore, inimesed kõnnivad rahulikult, keegi ei tungi neile kallale, ega rüüsta midagi.
     Mis tuletas mulle meelde, revolutsiooni esimest päeva, kui me juhuslikult seal samas silla peal kõndisime, teadmata, mis nüüd juhtuma hakkab. Keset silda jõudnud, hakkas meie tagant tulema protestijate grupp. Üks vanamees sõitis meist rattaga mööda ja hõikas mulle, et ma viivitamatult lahkuks siit, et lastega on siin väga ohtlik. hahaha, mis ta mõtles, et ma peaks sillalt alla hüppama? :D
     Muuesumi taga, Hiltoni ees, on suur bussijaam, kus siis ka meie juurde mikrobuss tuleb. Õnneks see oli lahti tehtud ja saime sealt oma bussi peale, aga kuna 26july sild oli kinni, pidi buss ringiga minema. Bussijuhil õnnestus seal poole tee peal ära eksida ja hakkas tagasi sõitma hoopis, tänu tarkadele reisijatele, me lõpuks ikka Liibanoni väljakule välja jõudsime, kust ta siis juba edasi oskas sõita :D Tee peal nägin 3 pulmaautot. Inimsed ootasid Mubaraki lahkumist, et abielluda :D Protesti ajal oli Tahriril mees sildiga: "Mubarak please leave. I miss my wife, i just got married 20 days ago" :)

Seal keskel on Sami Yusuf :) Kes ei tea, siis ta on azerbaijani päritolu kuulus inglise laulja.

Panen siia tema uue laulu, kuna mulle ta muusika väga meeldib, ta on üks mu lemmiklauljaid.

Mubarak astus tagasi

No nii, peale 18 päeva proteste see siis lõpuks juhtus ja rahvas sai oma tahtmise, Mubarak astus tagasi ja andis oma võimu üle sõjaväe ülemnõukogule. Ja seda peale seda veel, kui ta eile hilisõhtul ütles, et ta seda ei tee. Rahva rõõm on meeletu, rahvas pidutseb. Eks näis, mis see endaga siis kaasa toob ja kuidas elu edasi läheb...

Juhuslik kohtumine

Kuidas on võimalik 20-miljoni linnas Kairos juhuslikult saada kokku oma vana tuttavaga?
Varem tundus selline asi täiesti uskumatu, et võin ükspäev tänava peal jalutades kohata kedagi, keda tunnen.
Ometi just selline asi juhtus paar päeva tagasi. Läksime lastega päeval Kairosse, siis kui veel kõik kohad kinni olid.
Veendusin just, et kuhugi eriti minna ei ole ja läheks koju tagasi, kui kuulsin, et keegi hüüab mind nimepidi. Minu endine ülemus, kellega viimasest kohtumisest on möödas poolteist aastat. Kuna ta arvas, et nagunii sinnapoole sõidab, siis võib meid koju ära viia.
Väga tore, ainult, et mitte see, et ta alustas juttu sealt, kust see tema arust poolteist aastat tagasi pooleli jäi. Nimelt ma avastasin siis, et ta võttis mind tööle ainult sellepärast, et ta otsis endale teist naist, ja kui ta peale 1-kuust töötamist mulle abieluettepaneku tegi, et ma seda vastu võtta ei kavatsenud, tuli mul töölt lahkuda.
Nüüd ta leidis jälle, selle aja jooksul, mis me Kairost minu koduni sõitsime, et ma ikka veel meeldin talle ja me ikkagi võiks abielluda. Andis siis mulle oma uue telefoninumbri ja palus, et kui ma ikkagi nõus olen, et siis talle helistaksin.
Ok, järgmine kohtumine saab tõenäoliselt olema sama juhuslik, kui üldse...
Tema kaitseks või selgituseks nii palju, kui kedagi peaks huvitama, miks ma sellise hea pakkumisega nõus ei ole.
Ta on tõsine ärimees, hästi rikas, 16 aastat elanud Usa-s ja Kanadas, väga open-minded, rahvuselt on ta hoopis palestiinlane, aga abielus egiptlasega, see teda ka 2 aastat tagasi siia tõi ja muidugi võimalus head äri teha.
Aga kuna inimesena ta mulle ei meeldi, siis mind tema raha ei huvita.

Kaugel Egiptuses

     Sain ka siis lõpuks neti tagasi. Päris karm, kui riigis pole 3 päeva netiühendust ja mobiiliesindused ei tööta üle nädala juba, pole lihtsalt kuskile maksta oma neti eest. Õnneks mobiilid peale ühepäevast pausi siiski töötavad jälle.
     Bensiinijaamad on kinni, kui korraks tehakse lahti, ulatuvad järjekorrad kilomeetri pikkuseni. Istud pool päeva järjekorras, et kuulda, et sorry, aga täna rohkem ei saa.
     Kõige suurem Hypermarket, mis siin on, on põlengu tõttu kinni juba mitu päeva.Kohalik "Säästumarket" on kaupadest tühi, inimesed jalutavad välja sama targalt kui sisse tulid, lihtsalt kõige tavalisemaid toiduained lihtsalt ei ole. Ei riisi, makarone, piima, mune, liha, õli jm kõik need letid on lihtsalt tühjad. Väiksemates poodides, mis veel avatud on, õnneks nii nutune olukord ei ole ja kaupa veel jagub.
     Pangad on suletud, sularahaautomaadid rahast tühjad, kui juhtub mõnes üksikus olema veel, siis järjekorrad on nii pikad, et ei tea kas on mõtet seista või ei jätku nagunii raha. Okei, jätan üüri esialgu maksmata, omanik nagunii teab, et pangast raha välja võtta pole võimalik.
     Linn oleks nagu välja surnud, kedagi kuskil ei ole, üksikud inimesed toimetavad oma tegemisi. Sõdurpoisid igavlevad tankide peal, mis on kohale toodud suurematele teedele ja ristmikele, et kaitsta inimesi, kuna politsei lahkus.
     Vangid on vanglast välja lastud, et nad rüüstaks ja rööviks. Inimesed istuvad öösiti oma maja ees, et kaitsta naabri ja enda vara. Väiksemad tänavad on kive täis tõstetud, et autod läbi ei pääseks. Meie tänava algus oli eriti agaralt kive täis pandud, isegi jala andis sealt üle ronida.
     Öösiti uinud paukude saatel, lootes, et ei tapeta inimesi, et need on lihtsalt hoiatuslasud.

     25.jaanuaril algas revolutsioon. Inimesed alustasid protesti, nägudes lootus ja usk, et õigepea saabub kauaoodatud vabadus, muutub riigikord ja elu läheb kõigil lõpuks ometi paremaks. Möödas on 14 päeva, ei saa olla, et sajad inimesed surid, tuhanded said haavata, miljonid olid 14 päeva tänavatel ja see kõik ilmaasjata. Lootus sureb viimasena, kuniks on lootus, on elu!

                                                                            info

Eestlased Kairos

     Kairos elab üllatavalt palju eestlasi ja paljudel neist on ka lapsed.  Tõenäoliselt sellepärast korraldatakse iga kuu Eesti lastele laulu- ja mänguringi. Viimasest kohtumisest õnnestus meil ka lõpuks siis esimest korda osa võtta. Kohal oli u 10 last ja nende emad, mõni isa kah. Igal juhul oli väga tore, saime eestikeelseid lastelaule laulda, ringmänge mängida. Tundus, et kõigile lastele väga meeldis seal ja loodame, et saame hakata ikka iga kord kohal käima. Minu lastele vähemalt väga meeldis, vahelduseks oli väga tore eestikeeles suhelda.
     Ma tean veel vähemalt 5 eestlast oma lastega, kes kahjuks see kord ei jõudnud, võibolla kunagi saavad kõik eestlased kuskil kokku korraga, oleks huvitav näha palju meid siin kaugel Egiptuses tegelikult elab. Paljud muidugi elavad veel Hurghadas ja Sharmis, neil oleks kauge tulla Kairosse.
     Järgmine kord on kohtumine vabariigi aastapäeva paiku veebruaris.